Minister Liina Kersna: Eesti on valmis suuremaks rolliks ja vastutuseks Euroopa teaduskoostöös

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles Euroopa Liidu raamprogrammi Euroopa Horisont konverentsi avades, et meie teaduse kõrge tase võimaldab Eestil riigina anda oma panuse nii Euroopa kui üleilmses teaduskoostöös ning Eesti võiks senisest julgemalt asuda juhtrolli konsortsiumide moodustamisel ja projektide koordineerimisel.

Minister Liina Kersna märkis, et see, kui edukaks kujuneb uus Horisondi raamprogramm Eesti jaoks, sõltub meist endist. „Meie teadlased on jõudnud mitmetes valdkondades tasemele, kus võiksime olla Euroopas juhtriikide hulgas, olgu näiteks e-riigi arendused, geenitehnoloogia rakendused või keskkonnateadused,“ ütles Kersna. „Võiksime julgemalt asuda juhtrolli konsortsiumide moodustamisel ja projektide koordineerimisel ning võtta senisest enam vastutust ka Euroopa teadus- ja arendustegevuse agenda seadmisel. See on suur töö, kuid riigina oleme selleks pingutuseks valmis.“ 

Minister tõi esile, et uus raamprogramm on seadnud esiplaanile just ühiste pingutuste koondamise ühiskonda kõnetavate eesmärkide nimel. „Horisondi programmis osalemine annab meile hea võimaluse tugevdada riigi, teadusasutuste ja ettevõtete koostöös neid valdkondi, kus Eesti üksnes enda vahenditega hakkama ei saaks,“ sõnas Kersna. „Hea meel on selle üle, et uuel programmiperioodil laienevad võimalused kaasata senisest enam teadusväliseid sihtrühmi, nagu kohalikud omavalitsused, kodanikuühendused ja mittetulundusühingud. Samal ajal on väga oluline hoida kõike seda, mida Eesti on – paljuski just välisvahendite toel – juba saavutanud.“

Minister Liina Kersna väljendas lootust, et uus Horisondi raamprogramm aitab meil riigina liikuda teadmistepõhisema poliitika suunas ning kutsus üles mõtlema, mida saaks teha riik ja mida kõik teised osapooled selleks, et veelgi parandada koostööd Eestile ja kogu maailmale vajalike teadmiste ja lahenduste loomisel.

Konverents toimub täna kell 13-17 Hopin keskkonnas. Otseülekannet saab vaadata Novaatoris.

Euroopa Horisont 2021-2027 avakonverentsi korraldab Eesti Teadusagentuur koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas

Järgmisel nädalal toimub Eesti ja OECD veebifoorum kaasava hariduse teemal

Järgmisel nädalal, 10.-12. mail toimub Eesti riigi ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) eestvedamisel virtuaalne foorum, mis keskendub pandeemiajärgselt õpilünkade tasandamisele, personaliseeritud õppimisele, kaasavale haridusele ning võrdse ligipääsu teemadele. Foorum „Preparing for the Post-Covid Education: Closing Equity Gaps through Personalised & Digital Curriculum“ on osa OECD laiemast algatusest „Hariduse ja oskuste tulevik 2030“.

Foorumi esimesel päeval külastavad osalejad virtuaalselt Eesti koole ning arutavad Eesti koolide näidete põhjal digipöörde üle hariduses. Päeva teises osas toimub ligipääsetavuse ja võrduse teemal paneeldiskussioon, kus osalevad Eesti Õpilasesinduse Liidu juht Kristin Pintson, praegune Emili kooli ja tulevane Mustamäe riigigümnaasiumi juht Indrek Lillemägi, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta ning Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste.

Teisel päeval esitletakse OECD vastvalminud raportit „Ensuring Equity through Curriculum Innovatsions“, mis käsitleb digitaalset õppekava ning selle paindlikkust ja personaliseeritust. Raport on osa sarjast, mis tutvustab ja võrdleb erinevate riikide lähenemisi võrdse ja ligipääsetava hariduse tagamisel ning pakuvad soovitusi haridussüsteemide ümberkujundamiseks. Raportit tutvustab OECD hariduse ja osksute direktoraadi juht Andreas Schleicher. Eesti haridus- ja teadusminister Liina Kersna annab ülevaate Eesti haridusedu mõjutanud valikutest. Raporti esitlusele järgnevad temaatilised arutelud.

Viimasel päeval keskendutakse õpetajate pädevustele arendamisele. Aruteludes, paneeldiskussioonides ja grupitöödes kogutakse osalejatelt ideid, mõtteid ja arvamusi tulevikku vaatava õpetamise raamistiku loomiseks.

Foorumit korraldavad OECD, Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ning Eesti Õpilasesinduste liit. Osalejate seas on haridusametnikud ja -spetsialistid ning haridustöötajad ja õpilased nii Eestist kui ka teistest OECD liikmesriikidest.

OECD käivitas projekti „Hariduse ja oskuste tulevik 2030“ aastal 2015. Projekti eesmärgiks on selgitada välja hariduse tulevikuväljakutsed ning kujundada ühine arusaam teadmistest, oskustest, hoiakutest ja väärtustest, mida õpilased ja õpetajad vajavad 21. sajandil õppimiseks ja õpetamiseks ning üldise heaolu loomiseks. 10.-12. maini toimuv virtuaalfoorum on järjekorras kolmas foorum, mis loob aluse ja pakub sisendi OECD poliitikakujundamise protsessi.

Üritust kajastada soovivatel ajakirjanikel palume ühendust võtta Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnaga aadressil [email protected].

Allikas

Ministrid Kersna ja Sutt tegid ühise visiidi Tartu Ülikooli

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kohtusid täna Tartu Ülikooli juhtide ja tippteadlastega, et arutada Eesti kõrghariduse pikka tulevikuplaani ning ülikoolide rolli suure lisandväärtusega majanduse arengu toetajana.

Tartu Ülikooli Delta keskuses toimunud kohtumisel märkis rektor professor Toomas Asser, et Eestil seisab ees digi- ja rohepöörde elluviimine ning selleks vajalikke lahendusi välja töötavate teadusvaldkondade toetamine võib riigile kohest kasu tuua. „Näiteks hulk Tartu Ülikooli uurimissuundi puudutab tervist, bioressursside väärindamist, vesinikuenergeetikat ja digiteerimist. Nende projektide arendamine on vältimatu selleks, et saaksime täita riigi strateegilisi eesmärke ja lahendada üha tõsisemaks muutuvaid ühiskondlikke probleeme. Seejuures vajavad mitmed arendustööd laialdasse kasutusse jõudmiseks vaid viimast tõuget,“ rääkis Asser.

„Mul on rõõm, et saame väga heas koostöös haridus- ja teadusministriga näha, kui palju on meil ülikoolides potentsiaali, mida rakendada innovatsioonipöördeks. Seega on väga oluline leida mõjusad lahendused, kuidas ülikoolide ja ettevõtete koostöös sünniks uued võimalused tööstuses ja kõrgtehnoloogias,“ sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et tal on hea meel näha, kuidas teadusvõimekuse kasvatamisse tehtud suuremahulised investeeringud on vilja kandmas. „Tartu Ülikoolis on loodud maailmatasemel võimekus ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamiseks ja loodetavasti näeme seal sündivaid praktilisi rakendusi peagi oma igapäevaelus,“ ütles Kersna. „Mõistagi on digi- ja rohepöörde suguste suurte muutuste elluviimiseks vaja ka inimesi koos vastavate oskustega. Peame hoidma meie teaduse kõiki lipulaevu, olgu need siis inimesed, asutused või koostöövõrgustikud,“ lisas ta.

Toomas Asser tunnustas seda, et valitsuses äsja heaks kiidetud riigi eelarvestrateegias hoitakse teadus- ja arendustegevuse investeeringuid tasemel 1% SKP-st. See on ülimalt tähtis, et tasakaalustada Euroopa Liidu uuel välistoetuste perioodil (2021–2027) toimuvat olulist teadustoetuse vähenemist. Näiteks suunatakse uuel perioodil teaduse tõukefondide toetused nutika spetsialiseerumise valdkondadesse ning piiratakse alusuuringute ja teadustaristu rahastamist. Innovatsiooni ja ettevõtete teadus- ja arendustöö edenemise eeldus on aga ka vastava alusteaduse ning vajaliku aparatuurse infrastruktuuri olemasolu. Neid investeeringuid tõukefondidest edaspidi ei toetata, seega on oluline valmistada kestlikud lahendused ette riigieelarve toel.

Eesti ühiskonna arengu eeltingimus on piisava ja asjakohaste oskustega tööjõu olemasolu. Ministritega toimunud arutelude keskseks teemaks kujunesid teaduspõhise kõrghariduse kättesaadavus ja paindlikud lisaoskuste omandamise viisid. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk andis kohtumisel ülevaate ülikooli viimase viie aasta suurimatest õppega seotud muutustest ja lähituleviku plaanidest. Valgu sõnul tuleks praegustes riikliku alarahastuse tingimustes kasutada lähiaastatel kõrghariduse arendamiseks ära kõik välistoetuste võimalused, et saaksime tagada õpetajate ja doktorikraadiga spetsialistide järelkasvu, laiendada e-õppe võimalusi ning värvata tööturule vajalikke talente välismaalt. Samuti tuleks ülikoolidele anda võimalus pakkuda täiskasvanutele tasulisi paindlikke õppimisvõimalusi.

Samas ei saa Valgu sõnul enam edasi lükata arutelusid, kuidas tagab riik pikemas plaanis kõrghariduse rahastamise rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel tasemel. Nimelt on viimased viis aastat näidanud, et kõrghariduse rahastus jääb ligikaudu kaks korda maha keskmise palga ja SKP kasvust ning meie mahajäämus teiste riikidega võrreldes süveneb.

Lisaks Delta keskuse külastusele tutvusid ministrid Tartu Ülikooli genoomika instituudis geenivaramu andmekiirendi loomise kava, personaalmeditsiini projekti ja DNA analüüsi laboriga. Viimases toimub geenidoonorite proovide genotüpiseerimine ja muu hulgas on seal võimalik läbi viia SARS-CoV-2 viiruse sekveneerimist eri tüvede määramiseks. Chemicumis tutvustas füüsikalise keemia professor Enn Lust vesinikuenergeetika ja kütuselementide arendamise projekte.

Allikas

Esmaspäevast saab hakata taotlema haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetust

Esmaspäeval, 3. mail avaneb noorte erahuvihariduse ja -tegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajate kriisitoetuse taotlusvoor. Lisaeelarvega eraldati haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetuseks 6 miljonit eurot.

Toetus on ette nähtud koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamiseks ja vältimatute püsikulude katmiseks perioodi 1. märts kuni 30. aprill eest.

Toetuse suurus on kuni 40 eurot õpilase kohta. Taotluse aluseks võetakse õpilaste arv 1. märtsi seisuga.

Viimane taotluse esitamise päev on 21. mai.

Kriisitoetuse taotlejatel on võimalus taotleda ka Töötukassa töötasu hüvitamise toetust.

Lisainfo: www.hm.ee/kriisitoetus

Allikas

Valitsus toetas erivajadusega laste tugisüsteemi reformi

Valitsus toetas eile koalitsioonileppes toodud erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise ettepanekuid. Sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös käivitatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi esimene eesmärk on lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust. Praegu peab lapsevanem tegema lapsele toe saamiseks mitmeid taotlusi nii sotsiaal-, haridus- kui tervishoiuvaldkonnas ega pruugi abini õigeaegselt jõuda, sest info on killustunud eri valdkondade vahel.

„Sotsiaalministeerium on teinud reformi eel mitmeid uuringuid ja on selge, et erivajadusega lapse mured mõjutavad kogu perekonda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Teame, et rohkem kui 30% puudega last hooldavatest vanematest ei käi tööl ja ligi pooltel juhtudel nimetati põhjuseks vajadust hoolitseda puudega lapse eest.“

Sotsiaalkaitseministri sõnul on soov reformi tegevuste käigus tervikuna pöörata täiendavat tähelepanu laste abivajaduse varajasse märkamisse nii imiku- kui väikelapseeas, et lapsed jõuaksid õigeaegselt perearsti vaatevälja ning seeläbi on võimalik õigeaegselt märgata ka arengu mahajäämust.

Reformi käigus tuleb kahe aasta jooksul ära lahendada kolm kõige suuremat murekohta: teenuse saamisega seotud asjaajamine on liiga keeruline, toimuvad korduvad hindamised teenuste vajaduse osas, aga teenuste jaoks enam ressurssi ei jagu ning lapsele pakutav abi sõltub tihti mitte lapse abivajadusest, vaid puude raskusastme otsusest.

„Me teame, et lasteaedades ja koolides on tugipersonali puudu. Samas on haridusasutustes võimalik mugavalt ja varakult lastele vajalikke tugiteenuseid pakkuda. Seda saame teha vaid koostöös haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel, et vähendada dubleerimist. Oluline on hoida fookuses laps ja tema vajadused,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Teine suur valdkond, millega reform tegeleb on lastega töötavate spetsialistide puudusele leevenduste otsimine. Teenused on hetkel mitme valdkonna vahel killustunud ja lapsele tehakse abistamiseks mitu hindamist ja erinevat plaani. Reformi käigus ühendatakse dubleerivad hindamised, et kõik lapse vajadused kajastuksid ühes juhtumiplaanis ning perele tekib üks kontaktpunkt, kelle kaudu esmast nõu ja tuge saada. Keerulisemate olukordade lahendamiseks kaasatakse spetsialistide meeskond, kes suunab vajadusel pere täiendavatele teenustele ja aitab leida sobiva õppekorralduse.

“Erivajadustega laste abistamise süsteemi reform on laste ja perede poolt pikisilmi oodatud ja ääretult vajalik. Olen lootusrikas, et ambitsioonikad plaanid viiakse ellu ning muudatusest kujuneb esimene suurepärane näide nn silotornide ühendamisest, et järgmised põlvkonnad erilisi lapsi saavad riigilt ja kohalikult omavalitsuselt abi palju ladusamalt ja lapsekesksemalt,“ ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Kinnitan, et Eesti Puuetega Inimeste Koda on valmis reformi õnnestumisele kaasa aitama kogu oma võimekusega.”

Reformi käigus seotakse teenuste saamine hinnatud abivajaduse, mitte puude raskusastme olemasoluga. Samuti koondatakse Rajaleidja keskuste koolivälise nõustamismeeskonna, rehabilitatsioonimeeskonna ja sotsiaalkindlustusameti abivajaduse hindamisi ja otsuseid puudutavad funktsioonid.

Tegevuste elluviimiseks on edaspidi kavas erinevad seadusemuudatused ja IT-arendused, mitmete tegevuste rahastamine on planeeritud järgmisest struktuurvahendite perioodist. Reformi esimesed muudatused soovitakse rakendada lähema kahe aasta jooksul, pikemaajalised tegevused on kavandatud perioodi kuni 2027.

Taustainfo:

  • Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha.
  • Viimase 10 aastaga on kasvanud kompleksse abivajadusega laste osakaal, pea viiekordistunud on kõne- ja keelepuudega ning neljakordistunud psüühikahäirega laste arv.
  • Iga viies laps Eestis on vajanud mõnd hariduslikku tugiteenust 2020. aastal ning iga 12-s laps vajab olulisel määral tuge hariduse-, sotsiaal- ja/või tervishoiuvaldkonnast ning on puudega, tõhustatud või eritoel.

Allikas

Kaitseminister Laanet moodustas nõuandva koja

Kaitseminister Kalle Laanet allkirjastas käskkirja, millega moodustab enda ametiajaks teda riigikaitsega seonduvates küsimustes nõustava koja.

Nõukoja esimees on Taavi Rõivas ning liikmed Merle Maigre, Riho Terras, Katri Raik ning Toomas Luman. Nõukoja liikmed valiti eesmärgiga katta viit olulist valdkonda: rahvusvahelised suhted, küberpoliitika, kaitsevägi, kohalik omavalitsus ja vabatahtlikkus riigikaitses.

Nõukoja ülesanded on kaitseministri nõustamine laiapindse riigikaitse ja kaitseministri vastutusvaldkonda kuuluvates küsimustes ning ettepanekute tegemine ja soovituste andmine kaitse- ja julgeolekupoliitika edendamiseks ja arendamiseks.

Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et „Kaitseministri nõukoda saab olema võimendus Eesti laiapindse riigikaitse arengule nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelistelt.“

Nõukojal on õigus oma ülesannete täitmiseks kaasata, sh kutsuda nõukoja koosolekutele seisukohti esitama, informatsiooni andma või küsimuste arutelust osa võtma, eksperte.

Nõukoja esimees Taavi Rõivas ütles, et „Eesti riigi julgeolek ei saa mitte kunagi valmis, selle nimel tuleb iga päev pingutada. Anname hea meelega oma panuse tagala kindlustamisse.“

Nõukoja liikme tööd ei tasustata.

Allikas

Õppused Läänemerel näitavad liitlaste pühendumust

Liitlased viivad sel suvel Läänemerel läbi suuremahulised õppused, Ameerika Ühendriikide juhtimisel iga-aastase Balti regiooni rahvusvahelise õppuse BALTOPS ning Ühendkuningriigi eestvedamisel siirmisõppuse Baltic Protector.

Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Ühendkuningriigi eestvedamisel moodustatud ühendekspeditsioonivägi on Eestile oluline koostööformaat ning Baltic Protector on esimene suurem mereõppus selles osalevate partnerite koostöövõime arendamiseks.

„Mõlemad õppused näitavad liitlaste tahet, otsustavust ja võimet kaitsta Läänemere piirkonda,“ lausus kaitseminister Jüri Luik. „Õppus Baltic Protector annab väga hea võimaluse harjutada ühendekspeditsiooniväe koostöövõimet, jagada kogemusi ning näidata seda, et üheskoos oleme tugevamad ja suudame teha enam. Õppus süvendab ka partnersuhteid ühendekspeditsiooniväe riikide vahel,“ lisas minister Luik.

Homme, 12. juunil viiakse Saaremaal läbi õppuse BALTOPS maabumisharjutus, millest võtavad osa kaitseväelased USA-st, Poolast, Rumeeniast ja Eestist. Oma panuse õppusesse annavad kaitseliitlased Saaremaa malevast.

„Suurepärane näide ühise eesmärgi nimel pingutamisest on see, et BALTOPS ja Baltic Protector on sel aastal oma jõud ühendanud,“ leidis Jüri Luik.

BALTOPS on koostööõppus, mis on alguse saanud 1970ndatel aastatel. BALTOPS-i eesmärk on edendada riikidevahelist kaitsevägede koostöövõimet, harjutatakse koostööd nii merel, maal kui õhus.

Taanis 24. mail alanud Baltic Protectori esimene etapp Danex, teine etapp BALTOPS ja juuli alguses Eestis toimuv õppuse viimane etapp Amphibex toovad Läänemere piirkonda ligikaudu 20 merevägede alust.

Nende hulgas saabuvad siia Briti kuningliku mereväe laevad ning umbes 3000 ühendekspeditsiooniväe riikide sõjaväelast üheksast riigist. Baltic Protector on esimene mastaapsem ühendekspeditsiooniväe siirmisõppus ja selle eesmärk on kinnitada pühendumust Balti regiooni kaitsmisele.

Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi poolt juhitud üheksa riigi kaitsekoostöö raamistik, mis keskendub heidutusele ja julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas ja laiemalt Põhja-Euroopas, samuti ollakse valmis panustama operatsioonidesse kriisikolletes.

Ühendekspeditsioonivägi algatati 2014. aastal ning 28. juunil 2018 allkirjastasid koostööraamistiku riikide kaitseministrid Londonis ühendekspeditsiooniväe alusdokumendi. Ühendekspeditsiooniväega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Holland, Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik.

Allikas

Kaitseinvesteeringute keskuse järgmine direktor on Kusti Salm

Kaitseminister Jüri Luik nimetas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse järgmiseks direktoriks ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salmi.

Kusti Salm asub ametisse 23. juulil, mil lõpeb praeguse direktori kolonel Rauno Sirgi kolmeaastane ametiaeg. Kolonel Sirk jätkab rotatsiooni korras teenistust kaitseväes.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul peab kaitsevaldkonna hangete korraldus pidama sammu suurenenud mahtudega ja Kaitseväe vajadustega. „Vajalik varustus ning tehnika peab jõudma kohale vastavalt vajadustele, plaanitule, õigeaegselt ning ettenähtud eelarves,“ ütles Luik. Minister tänas kolonel Rauno Sirki väga hea töö eest.

„Selleks, et  kindlustada kaitsevägi kvaliteetsete teenustega nii hangete, taristu ehituse kui ka korrashoiu valdkonnas, on hädavajalik, et keskuse areng jätkuks,“ ütles kolonel Sirk, kelle sõnul on kaitseväe kiire areng peamiseks põhjuseks, mille tõttu on investeeringute maht võrreldes 2017. aastaga kasvanud märgatavalt. „Keskuse edasisi arenguplaane oleme kavandanud mõnda aega ning ambitsioonid koos tegevusplaanidega on paigas. Uue direktori suurimaks väljakutseks saab olema kaitseplaneerimise ja investeeringute sidumine ühtseks süsteemiks,“ ütles Sirk. 

„Kaitseinvesteeringute keskuse eesmärk on tagada, et iga riigikaitsesse investeeritud euro, iga hange ning taristuobjekt tooks Eestile võimalikult palju sõjalist võimet,“ ütles Kusti Salm. „Kolonel Sirk annab üle asutuse, mis on hästi käivitatud ning efektiivselt juhitud,“ lisas Salm.

Kusti Salm on kaitseministeeriumis töötanud 12 aastat. Selle aja jooksul on ta juhtinud kaitseinvesteeringute planeerimist ning töötanud NATO peakorteris relvastuskoostöö valdkonnas.

Salmil on suur rahvusvaheline kogemus. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal juhtis ta Euroopa Kaitsefondi loomise läbirääkimisi, mille tulemusena investeerib Euroopa Liit järgmise 7 aastal jooksul liikmesriikide relvastuse arendusse 13 miljardit eurot. Salmi eestvedamisel on Eestisse loodud NATO küberharjutusväljak ning käivitatud üle-euroopaline mehitamata maismaasõidukite arendamise projekt.

Kusti Salm on lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal, täiendanud ennast ärijuhtimise valdkonnas Hollandis ning relvastuskoostöö kursustel Prantsusmaal. Ta on läbinud ajateenistuse Tapal Suurtükiväegrupis miinipildurina.

Kaitseinvesteeringute keskus alustas tööd 2017. aasta 1. jaanuaril. Keskuse ülesandeks on  kaitsevaldkonna hangete läbi viimine ning taristu planeerimine, arendus ja haldus. Keskuse loomine vabastas kaitseväe mittesõjalistest ülesannetest ning tõi kogu hanketegevuse ning kinnisvara arenduse ja halduse  ühtse juhtimise alla.

Praegu on keskuse läbi viidavate hangete maht on üle 200 miljoni euro aastas, samuti on keskus Eesti riigiasutuste seas üks suuremaid kinnisvarahaldajaid. Keskuses töötab 132 töötajat.

Allikas

Sõjalise riigikaitse eelarve saab jätkuvalt olema 2% SKP-st

Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKPst ning sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ja kaitseinvesteeringute programm vastavalt julgeolekupoliitika alustes ja koalitsioonilepingus väljatoodud põhimõtetele. See on ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud minimaalne sihtmäär riigikaitseks.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks.

Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2026 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette 4 aastat. „Riigikaitse arendamisel on oluline terviklike võimete saavutamine, mis nõuab põhjalikku planeerimist pikalt ette. Iga euro paigutus on väga täpselt läbi mõeldud,“ lausus Luik.

„Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas,“ ütles minister Luik. „Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks.“

Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ning kaitseinvesteeringute programm.

Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat.

Eesmärgiks on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega.

Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje.

Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos Riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro.

Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked.
 
Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud vahendeid 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale.

Lisaks Eesti panusele toetab meie riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamist ja sõjalise riigikaitse arengut ka NATO, järgnevatel aastatel toetab allianss kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses.

Allikas

Konkurss Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muusemi direktori ametikohale

Kaitseministeerium kuulutas 18. aprillil välja avaliku konkursi Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muusemi direktori ametikohale.

Viimasesse konkursivooru jõudis Hellar Lill. Pärast viimast konkursivooru otsustas valikukomisjon esitada kaitseministrile ettepaneku sõlmida Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi direktori tööleping Hellar Lillega.

Allikas